Kindlasti tekkis teil küsimus, miks räägitakse Eesti Veinitee blogis mõdust. Aga sellepärast, et mõdu valmistamine on veini – ja eriti just marjaveini – tegemisele väga sarnane. Seda, kuidas mõdu valmistamine õlleteost erineb ning mis on pyment, cyser ja braggot, seletab selles artiklis lahti Nööskeri mõdukoja pererahvas.
Mesi + vesi + pärm = ?
Mis on tulemuseks, kui paneme käärima suures koguses mett koos vee ja pärmiga? Vastuseks on, et valmib iidne jook, mida on peetud lausa taevaseks nektariks. Kunagine tava oli seda jooki anda kaasa pruutpaarile mesinädalate pidamiseks, et abieluga kohanemine sujuvamalt läheks. Just seda jooki on joodud aastatuhandeid erinevatel kontinentidel ning selle joogi modernseid versioone on hakatud viimastel aastatel armastama eriti Ameerikas ning aina enam ka Euroopas. Paljude jaoks seostub see jook keskaja ning viikingitega. Selleks joogiks on (tõenäoliselt) maailma vanim alkohoolne jook – mõdu!
Eestlasele tundub mõdu tuttav, kodune, pika ajalooga, mingi kergelt käärinud hägune alkohoolne jook. Mõnele meenub mõduga seoses kodukali, teisele koduõlu. Samas kui mõtlema hakatakse, siis päris täpselt ei osata tavaliselt öeldagi, et kus seda proovida on saadud või kes seda müüb või kuidas seda valmistatakse. Modernset mõdu ongi Eestis proovinud vaid mõned üksikud. Seevastu USAs on juba üle 600 modernse mõdukoja ja huvi ei tundu raugevat.
Kui Eestis kellelegi kaasaegseid mõdusid serveerida, on tavaline, et ollakse positiivselt üllatunud. Miks? Avastatakse, et tegu polegi häguse koduse rüüpega, vaid hoopis laia valiku professionaalselt valmistatud põnevate veinile sarnaste jookidega. Samuti polegi paljud mõdud magusad, olgugi et on valmistatud meest. Nimelt on paljud modernsed mõdud selged, ilusates pudelites, elegantsed joogid. Maitsed varieeruvad kuivadest ja hapudest väga magusate ja marjasteni. Sõltuvalt koostisosadest võivad nad olla ka põnevat värvitooni – näiteks marjadest punased. Ja neid ei tarbitagi enam viikingite kombel loomasarvest, vaid näiteks jahutatuna veiniklaasist.
Modernseid mõdukodasid iseloomustab käsitööõllede maailmast üle võetud eksperimenteerimine erinevate maitsete ja tootmisnippidega. Ka Eesti esimene kaasaegne mõdukoda, Veiniteega liitunud Nööskeri mõdukoda, on järjest valmis saanud erinevate toodetega, näiteks barbarissimõdu ja ebaküdooniamõduga. Kuna kõiki mõdusid valmistatakse piiratud koguses, on neist esimesed juba otsas! Tootearenduse ja katsetamisega plaanitakse Nööskeris pidevalt jätkata ning mõdu pakub selleks palju võimalusi. Nimelt on mõdul kümneid erinevaid stiile – näiteks kui vee asemel kasutatakse viinamarjamahla, on tulemuseks pyment, või kui õunamahla, on valminud joogiks cyser.
Erinevalt viinamarjasortidest pole me üldiselt harjunud mõtlema sellele, kui palju erinevaid marja- ja puuviljasorte tegelikult olemas on ning milliseid põnevaid kääritatud jooke neist kõigist saab. On olemas mõned vähem tuntud marjad ja puuviljad, nagu näiteks pihlaroonia, millega Nöösker on testmõdu teinud. Lisaks on ka tuntud aiasaadustel palju sorte – kui Nöösker kasutas oma kõrgelt hinnatud Samet mõdu sees Kesk-Eestis kasvatatud Glen Ample vaarikaid, siis järgmist vaarikamõdu tehes võib valituks osutuda juba mõni teine sort, mis annab mõdule uue maitse. See looduses ja aretuse tulemusena tekkinud mitmekesisus pakub mõdutootjatele palju avastamisrõõmu. Muidugi mesi ise on samuti põnevate maitsenüanssidega sõltuvalt korjepiirkonnast, hooajast ja mesiniku töövõtetest.
Mõdu puhul lisavad põnevust muidugi ka erinevad koostööprojektid. Näiteks valmistatakse koostöös õlletootjatega braggot stiilis mõdusid või pannakse mõdu mõne alkoholitootja tammevaati laagerduma. Lisaks on sarnaselt veinide maailmale hakanud populaarsust koguma mõdude ja toitude kokku sobitamine ning mitmed USA mõdukojad on ka enda söögikohad avanud, kus pakutaksegi just nende mõdude juurde hästi sobivaid roogasid. Euroopas on suur osa sellest avastamisest veel ees.
Euroopas oli mõdude kuldaeg keskajal ja eriti viikingite kultuuris. USA näitel ja jälgides Euroopa viimase paari aasta trende, on lootust, et on tulemas uus Euroopa mõdude kuldaeg ning et Eesti paigutab end selle trendi keskele. Sellega väärindame Eesti kvaliteetset mett ja tutvustame Eesti loodusande välismaal.
*** Kel on huvi mõdude vastu, on teretulnud tulema Roosna-Allikule Nöösker mõdukoja tuurile ja mõdude mekkimisele (eeldab ette broneerimist). Nöösker korraldab ka erinevaid mõdudega seotud sündmuseid: välismaa mõdude mekkimisõhtuid, mõdude ja toidu kokku sobitamise õhtusööke, mõdude valmistamise koolitusi. Nöösker mõdud on müügil mitmel pool, näiteks Tallinnas SIPis ja Kaubamajas, Tartus ja Pärnus Gambrinuses, Paides Wittensteinis.
Nööskeri tegemistel saad silma peal hoida Facebookis ja Instagramis.
