Eesti Veinitee liikmete arv on kolmel järjestikusel aastal kasvanud, mistõttu on ka kogu tootmismaht numbrites iga aastaga järjest suurem. Siiski on aga globaalsed mõjutajad nagu koroonapandeemia ja sellest tulenenud piirangud toonud kaasa muutuseid ning Eesti Veinitee väiketootjate mahud on kaks aastat järjest olnud languses.
Mis peitub mulluste tootmismahtude ning numbrite taga, millised on populaarsemad toorained ja kui palju teevad Eesti Veinitee liikmed viinamarjaveini on kirjas juba järgnevas artiklis.
Tootmismahud kasvasid suurelt, kuid ühe mööndusega
Graafikult võib näha, et võrreldes möödunud aastatega oli veiniteeliste puuvilja- ja marjaveinide, viinamarjaveinide ning siidrite kogutoodang mullu suurem kui kunagi varem – ligi 98 000 liitrit. Siiski peab möönma, et ligi poole sellest mahust moodustab meiega hiljuti liitunud teistest suurem tootja Kodas. Väiksemate tootjate maht on viimased kaks aastat langenud ning see oli mullu ilma Kodase toodanguta kokku ligi 49 000 liitrit.
Viimase aja tootmismahtude languse põhjuseks võib pidada osaliselt ülemaailmset koroonapandeemiat ja sellega kaasnenud piiranguid. Kogunemispiirangute tõttu vähenesid veinimajade külastused ning restoranide tellimused, mistõttu ei olnud otstarbekas enam nii palju toota. Pandeemiast taastumine on olnud aeglane, mis on mõjunud ka väikeettevõtjate kindlustundele. Oma osa toodangumahu vähenemises on kindlasti ka kliimamuutustel ning mullusel külmal kevadel, kuid sellest veidi hiljem.
Mis olid populaarsemat toorained?
Ka tooraine populaarsusjärjestuses tuleb arvesse võtta Kodase panust. Kui must-valgelt numbreid vaadata, siis on Eesti Veinitee liikmete seas kõige populaarsemaks tooraineks õun. Kuid kui vaadata vaid väiksemaid tootjaid, siis on toorainete populaarsuses toimunud väikesed muutused võrreldes varasemate aastatega.
Märgata võib seda, et varasemad superstaarid rabarber ja õun ei olnud mullu enam mäekõrguselt teistest üle. Tähtsust kaotasid ka mustsõstar ja aroonia ning rohkem hakati veine valmistama heledatest sõstardest, mis Eesti põhjanaabritegi juures populaarsed on. Kõige suuremaks üllatajaks, kes mulluse mahu pooles populaarsete toorainete esikolmikusse tõusis, on ebaküdoonia.
Kui palju tehti viinamarjaveine?
Kevadine külm ja kõikuvad ilmastikuolud vähendasid mullust viinamarjasaaki drastiliselt. Kuigi nõudlus siinsete viinamarjaveinide järele ning ka rahvusvaheline tuntus järjest kasvavad, ei andnud ilmataat tänavu armu ning kokku valmistasid veiniteelised viinamarjaveine mullu ligi 5000 liitrit.
Siiski toimus märgatav kaldumine vahuveinide poole, mida tehti ligi kolmandiku võrra enam, kui ilma mullita veine.
Sortidest olid populaarsemad endiselt Solaris, Hasanski Sladki, Zilga, Rondo ja Regent.
Mullu said mitmed Eesti viinamarjaveinid ka rahvusvahelist tunnustust, tuues koju mitmeid medaleid Pariisi veinivõistluselt Paris Wine Cup.
2023. aasta lõpus oli Eesti Veiniteel 20 liiget, kellest 19 tegelesid lisaks külaliste vastuvõtmisele ka tootmisega. Artiklis on kajastatud 18 tootja tootmisandmeid.
Artikli valmimisele ja andmete kogumisele aitasid kaasa Allikukivi veinimõisa perenaine Raili Hein ja Valgeranna Veinitalli perenaine Helen Huberg.