Eestis tegutseb rida pühendunud naisveinimeistreid, kes on oma kirest loonud eripalgelised veinimajad. Nende lood jutustavad armastusest kohaliku tooraine vastu ning soovist jagada oma loomingut veinisõpradega.
Saame nendega tuttavaks!
Kadi Täht Pindi Veinitalust on valmistanud veine 13 aastat. Tema lemmik muutub ajas, kuid hetkel naudib ta kõige enam jõhvika vahuveini Kurõmari, mille hapukus ja värskus on viimistletud täiuseni. Tema eesmärk on näidata, et kodumaistest marjadest ja puuviljadest saab valmistada unikaalseid ja maitsvaid veine.
Tiina Kuuler Valgejõe Veinivillast alustas veiniteoga juba 2005. aastal. Tema süda kuulub eeskätt punastele veinidele. Lemmikuteks pohl, must leeder ja aroonia, kuid sama suure kirega valmistab ta ka ebaküdoonia- ja alõtšaveini. Tema filosoofia on lihtne – võimalikult palju marju ja võimalikult vähe vett, et veinist oleks koheselt aru saada, millisest toorainest see valmistatud on.
Maria Kaljuste Saaremaa I Veinitehasest on veine valmistanud ligi 20 aastat. Tema armastatuim ametlik vein on pehme ja naturaalne Maripuu vein, mis on valmistatud kollasest ploomist, kuid hingelähedane on ka tammelehevein, mis küll ametnike heakskiitu ei pälvinud, kuid joojate seas suurt vaimustust tekitas. Maria peab oluliseks kohalikku toorainet ning ausat ja rõõmsat veini nautimist, pidades Eesti veini maitsvaks ja ootamatuks kallistuseks.
Julia-Maria Linna Habaja Viinavabrikust on veine valmistanud 15 aastat. Suvel meeldib talle nautida kuiva rabarberivahuveini “Kihisev Rabarber”, talvel aga tanniinirikast “Arooniat”. Tema jaoks on veinitegu kunst, mille juures polegi muud filosoofiat vaja.
Piret Roosvald Rooswald Red veinikoja taga on kaheksa aastane veinivalmistamise kogemus. Tema lemmikveiniks on Rooswald Red Querqus, mis paistab silma oma tugeva tammenoodiga. Pireti eesmärk on väärindada oma talu kultuurmustikaid ning tema veinitegu võiks iseloomustada sõnaga “musteoloogia” – mustikas + enoloogia.
Janika Ilves Murimäe Veinikeldrist on veine valmistanud üheksa aastat. Tema südame on võitnud Versailles – valgesõstra vahuvein, mis oma värskuse ja kuivuse tõttu sobib suurepäraselt suviseks kaaslaseks. Janika peab oluliseks kasutada oma piirkonnas mahedalt kasvatatud toorainet ning arendada viinamarjakasvatust Murimäel.
Raili Hein Allikukivi Veinimõisast on valmistanud veine umbes 13 aastat. Tema lemmikuks on rohelise sõstra vahuvein, mis on valmistatud traditsioonilisel meetodil ning sobib pidulike sündmuste toiduveiniks. Raili hindab kõrgelt kohalikku toorainet ja kvaliteeti, soovides luua veine, mis oleksid suurepärased kaaslased Eesti toidule.
Maris Kivistik Uue-Saaluse veinitalust on tegutsenud veinimaailmas 12 aastat. Tema lemmik on rabarberi vahuvein, mille värskus ja iseloom teevad sellest erilise joogi. Maris usub, et Eestis saab avamaal kasvatada viinamarju ning panustab viinamarjakasvatuse arendamisse. Samuti on talle oluline kohalik kultuuripärand ja loodushoid.
Kersti Seeme RÜÜP veinitalust on veine valmistanud 10 aastat. Talle meeldib erinevate veinide valmistamine, kuid eriti südamelähedased on õuna jäävein, punase sõstra rosé ja viinamarjaveinid, mille marjad on ta ise kasvatanud. Kersti ühendab teaduse ja käsitöö ning teeb koostööd Eesti Maaülikooliga, et arendada kohalikke viinamarjasorte ja viia edasi Eesti veinikultuuri.
Külli Must Hirveaia Veinikeldrist Alatskivil on tegutsenud 8 aastat. Tema lemmikuks on sinikaslapuuvein “Välgi virmalised”, millel on eriline ja unikaalne maitse. Külli peab oluliseks väärindada kohalikku toorainet ja hoida tootmine võimalikult lähedal kodukohale.
Katrin Kull Aru Mõisast on veine valmistanud alates 2009. aastast. Tema filosoofia keskendub aroomide ja maitsete süvitsi uurimisele, et jõuda asjade põhjuste, sisu ja tuumani. Tema destillaatide sari algas Õuna Hingega ning sellele on lisandunud Pohla ja Jõhvika Hing, mis ajas vaid paremaks muutuvad. Aru Mõisa veinivalmistamine sai alguse soovist aia- ja metsaande maksimaalselt ära kasutada ning kestlikult toimetada – seepärast on veinide tootmine viidud miinimumkeskkonnajalajäljega ning toimub päikeseenergia toel. Lisaks on Aru Mõis pälvinud Europarc kestliku turismi sertifikaadi.
Kõik need naised on oma ala meistrid, kes panustavad Eesti veinikultuuri arengusse, pidades lugu kohalikust toorainest ja traditsioonidest. Nende veinid on täis lugu, hinge ja südamega tehtud käsitööd, mis väärivad nautimist igas hetkes.