Veini valmistamisel kasutatud tooraine  on valdavas osas kasvatatud Eestis.

Veini valmistamisel kasutatakse marjade või puuviljade pressimisel tekkivat mahla.

Veini tooraineks ei kasutata kontsentraate.

Veinitee logo kasutamine etiketil eeldab kõigi eelnevalt toodud punktide täitmist.

I ÜLDSÄTTED
1.1 Mittetulundusühingu nimi on: MTÜ Eesti Veinitee. Rahvusvaheliselt on ühingu nimi Estonian Wine Trail.
1.2 Mittetulundusühing Eesti Veinitee (edaspidi ühing) on avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mille asukohaks on Eesti Vabariik, Kuusalu vald.
1.3 Ühingu eesmärgiks on Eesti Veinitee turundus, mille saavutamiseks teostatakse muuhulgas järgmisi tegevusi:
1.3.1 Eesti väiketootjate toodangu tutvustamine ja propageerimine.
1.3.2 Eesti veinide kvaliteedi tõstmine.
1.3.3 Eesti väiketootjate vahel info jagamine, õiguste ja huvide esindamine ning muud seotud tegevused.
1.3.4 Liikmete ühishuvide kaitsmine ja esindamine kohalike omavalitsuste, juriidiliste- ja füüsiliste isikutega nii kodu- ning välismaal, sidemete arendamine ja koostöö korraldamine teiste sarnaste huvidega organisatsioonidega Eestis ja teistes riikides.
1.3.5 Tegevuse eesmärkidega seonduv info-, reklaami- ja konsultatsiooni alane tegevus ning kursuste korraldamine.
1.3.6 Näitustest ja messidest osavõtmine.
1.3.7 Sidemete arendamine ja koostöö korraldamine teiste sarnaste eesmärkidega organisatsioonidega Eestis ja teistes riikides;
1.4 Ühingu majandusaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

II LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
2.1 Ühingu liikmeks võivad olla kõik Eestis tegutsevad või tegevust planeerivad juriidilised isikud, kes toodavad veini väiketootja tasemel ja/või arendavad veiniturismi ning kannavad Eesti Veinitee väärtusi.
2.2 Eesti Veinitee väärtused on kirjeldatud dokumendis Eesti Veinitee väärtused, mis on koostatud ja kinnitatud MTÜ Eesti Veinitee liikmete poolt.
2.3 Liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise korraldab ühingu juhatus.
2.4 Ühingu liikmel on kõik seadusest tulenevad õigused ja õigus saada juhtorganitelt igakülgset teavet ühingu tegevuse kohta.
2.5 Ühingu sisseastumis- ja liikmemaksu suurused kinnitab üldkoosolek.
2.6 Ühingu liige võidakse ühingust välja arvata lisaks seaduses sätestatud juhtudele, kui ta: 2.6.1 ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud liikmemaksu või sisseastumismaksu;
2.6.2 on esitanud ühingusse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane.
2.7 Ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.
III JUHTIMINE
3.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek vastavalt seadusele, kus võivad osaleda kõik ühingu liikmed ja mille kutsub kokku juhatus.
3.1.1. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, kuid mitte vähem kui üks kord aastas, samuti siis kui seda nõuavad ühingu huvid või kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 2 ühingu liiget.
3.1.2. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab ühingu juhatus igale liikmele kaks (2) nädalat enne üldkoosoleku toimumist teate liikme antud e-postkasti, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
3.2 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole ühingu liikmetest.
3.3 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole osalevatest ja esindatud liikmetest. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek. Põhikirja muutmise otsuse poolt peavad hääletama 2/3 osalevatest või esindatud liikmetest. Hääletamisel on igal ühingu juriidilisel liikmel üks hääl.
3.4 Ühingu juhatus valitakse 3 aastaks ja sinna võib kuuluda 3 kuni 5 liiget, kelle määrab üldkoosolek.
3.5 Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele ning juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 3/5 liikmetest. Otsuste vastuvõtmiseks on vaja 2/3 häälete enamust.
3.6 Üldkoosolek võib määrata revisjoni või audiitorkontrolli juhatuse ametiajaks.

IV MAJANDUSTEGEVUS JA VARA JAOTUS
4.1 Ühing võib vastavalt seadusele tegeleda majandus- ning koolitustegevusega.
4.2 Ühingu vara tekib sisseastumistasudest, liikmemaksudest ja muudest tasudest, ühingu vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist, annetustest ning muudest laekumistest.
4.3 Ühing ekspluateerib ja remondib tema valduses või omandis olevat vara täieliku isemajandamise põhimõttel ja lepinguvabaduse tingimustes.

V LÕPPSÄTTED
5.1 Ühing on asutatud määramata tähtajaks.
5.2 Ühing lõpetatakse:
• üldkoosoleku otsusega;
• pankrotimenetluse alustamisega ühingu vastu;
• liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muu seaduses sätestatud suuruse;
• üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid;
• muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud alusel.
5.3. Ühingu tegevuse lõpetamine ja lõpetamisel selle likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras ja viisil.
5.4 Ühingu vara tegevuse lõpetamise korral jaotatakse selleks õigustatud isikute vahel, kes määratakse üldkoosoleku otsusega.
5.5 Kui ühingu vara ei saa jaotada põhikirjas ettenähtud alustel, juhindutakse lõpetamise korral vara jaotamisel seaduses sätestatust.
5.6 Kui käesolev põhikiri on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Mittetulundusühingu põhikiri on kinnitatud asutajate poolt asutamislepingu lisana.