Millal viinamarjade kasvatamine Eestis algas? Täpset algust pole teada, kuid võib oletada, et juba keskajal võisid kloostrid katsetada viinapuude kasvatamisega. Samas peab tõdema, et isegi kui nad proovisid, ei olnud tulemused tõenäoliselt kuigi edukad. Sel ajal oli meie kliima külmem ning sobivaid sorte, mis oleksid õues küpsenud ja talvitunud, ei olnud veel olemas ega teada.

Teada on aga, et baltisakslased kasvatasid viinapuid mõisate triiphoonetes. Need marjad läksid ilmselt pigem söömiseks kui veini valmistamiseks. Esimene kirjalik märge väljaspool kasvuhoonet valmivatest viinamarjadest pärineb 1887. aastast, kui pagar Kelch hakkas Viljandis oma koduaias kasvatama Krimmist toodud seemikutest viinapuid.

Koduaedades – enamasti lõunapoolse seina ääres – ning kasvuhoonetes üksikute viinapuude kasvatamine hakkas hoogsamalt levima 20. sajandi teises pooles. Näiteks Roogoja talus on viinapuid kasvatatud alates 1954. aastast, kui Uno Kivistik saatis Krimmis sõjaväes olles koju viis viinapuuistikut. Sellest ajast alates on Roogoja talus tegeletud järjepidevalt viinamarjakasvatusega. Uno vend Jaan Kivistik tegeles samuti viinapuude kasvatamisega ning õpetas seda ka Räpina aianduskoolis.

Ka näiteks Liia Kaska on Võrumaal kasvatanud viinapuid juba kümneid aastaid ning aretanud ristandeid, mis sobiksid paremini Eesti kliimasse. Tänaseks on Eestis tõenäoliselt juba sadu, kui mitte tuhandeid viinamarjakasvatajaid, kui arvestada ka nn hobikasvatajaid. Seega võib järeldada, et viinapuude kasvatamine Eestis ei ole sugugi uus nähtus.

Uuem areng on aga viinapuude kasvatamine avamaal eesmärgiga valmistada veini. Tõenäoliselt esimene, kes rajas Eesti mõistes suurema avamaa viinamarjaistanduse veinisortidega, oli Jaak Eensalu. Jaak alustas istanduse rajamist 2005. aastal ja valmistas Eesti esimese ametliku ehk müügiloaga viinamarjaveini 2009. aasta saagist.

Tänaseks on Eestis juba mitmeid talusid, kes tegelevad viinamarjade kasvatamisega veinivalmistamise eesmärgil. Ka Eesti Veinitee liikmete hulgas on mitmeid, kes kasvatavad viinamarju nii avamaal kui ka kasvuhoonetes ning valmistavad neist veini:

• Murimäe Veinikelder
• Muhu Veinitalu
• Uue-Saaluse Veinitalu
• Järiste Veinitalu
• Rüüp
• Saaremaa I Veinitehas

Külasta suvel mõnda Eesti viinamarjaistandust ja vaata oma silmaga, kuidas vein sünnib!