{"id":297,"date":"2025-03-29T17:31:28","date_gmt":"2025-03-29T15:31:28","guid":{"rendered":"https:\/\/veinitee.ee\/?p=297"},"modified":"2025-06-09T12:03:36","modified_gmt":"2025-06-09T09:03:36","slug":"eesti-veinide-eripara","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/veinitee.ee\/en\/eesti-veinide-eripara\/","title":{"rendered":"Eesti veinide erip\u00e4ra"},"content":{"rendered":"[av_codeblock wrapper_element='' wrapper_element_attributes='' codeblock_type='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='' sc_version='1.0']\r\n[sc_post_date]\r\n[\/av_codeblock]\r\n\r\n[av_codeblock wrapper_element='' wrapper_element_attributes='' codeblock_type='' alb_description='' id='' custom_class='' template_class='' av_uid='' sc_version='1.0']\r\n[sc_post_title]\r\n[\/av_codeblock]\n

Kokkuv\u00f5te teadusartiklist: Kadri Karp.<\/p>\n

Eesti veinindus on viimase k\u00fcmnendi jooksul kiiresti arenenud, suurendades ka veiniturismi populaarsust. Eesti asub veinitootmise p\u00f5hjapiiril, kus jahe kliima loob unikaalsed tingimused viinapuude kasvatamiseks. Levinumad sordid on valge \u2018Solaris\u2019 ja punased \u2018Rondo\u2019, \u2018Regent\u2019 ning \u2018Zilga\u2019. Traditsiooniliselt valmistatakse vein liigi\u00a0Vitis vinifera<\/em>\u00a0viinamarjadest, kuid meil levinud h\u00fcbriidsordid annavad veinidele teistsuguse pol\u00fcfenoolse profiili. Need sisaldavad laiemat spektrit antots\u00fcaniine ning erinevas koguses tanniine, m\u00f5jutades veini v\u00e4rvi, maitseprofiili ja antioks\u00fcdantset aktiivsust.<\/p>\n

Oran\u017ei veini toodetakse valgetest viinamarjadest kestade ja seemnete pikema kontaktiga k\u00e4\u00e4ritamise ajal, sarnaselt punase veini valmistamisele. See protsess suurendab veini fenoolset koostist, keerukust ja maitset. Uuringud on n\u00e4idanud, et oran\u017e vein sisaldab rohkem pol\u00fcfenoole kui valge vein, kuid v\u00e4hem kui punane. See meetod on p\u00e4rit Gruusiast, mille ajalugu ulatub aastatesse 6000\u20135000 eKr. Siis valmistati veine maa sees olevates keraamilistes anumates (qvevris), kus toimus nii veini k\u00e4\u00e4ritamine kui ka laagerdamine. T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse oran\u017ei veini nimetust Gruusias valmistatud veinide puhul, mis on saadud traditsioonilisel meetodil maa sees savist anumates. 2013. aastal v\u00f5eti see meetod UNESCO maailmap\u00e4randi nimekirja. Oran\u017ei veini nimetust kasutatakse t\u00e4nap\u00e4eval tihti ka kaasaegsetel, modifitseeritud meetoditel valmistatud veinide puhul. P\u00f5hijoontes on t\u00f6\u00f6tlemisstiil sarnane punase veini valmistamisega, mille tulemuseks on valgest veinist eristuv kuiv ja tanniinine veinistiil.<\/p>\n

Katset\u00f6\u00f6<\/strong><\/p>\n

\"Eesti<\/figure>\n

Eesti Maa\u00fclikoolis tehtud uuring hindas kolmel aastal sortide \u2018Solaris\u2019 ja \u2018Zilga\u2019 kestadega k\u00e4\u00e4ritatud veinide pol\u00fcfenoolide sisaldust ja antioks\u00fcdantset aktiivsust m\u00f5istmaks, kuidas jahe kliima ja aastate erinevus m\u00f5jutavad Eesti veinide keemilist koostist.<\/p>\n

Vastavalt ootustele selgus, et \u2018Zilga\u2019 punane vein sisaldas rohkem pol\u00fcfenoole kui sordi \u2018Solaris\u2019 vein, kuid vahe oli v\u00e4ga suur \u2013 \u2018Zilga\u2019 veinides oli pol\u00fcfenoolide sisaldus keskmiselt \u00fcle kahe korra suurem. Samuti oli \u2018Zilga\u2019 veinides antioks\u00fcdantne aktiivsus k\u00f5rgem, ulatudes kuni 83%-ni, samas kui \u2018Solaris\u2019 veinides j\u00e4i see katseaastatel vahemikku 11\u201328%. See kinnitas ka, et veinide antioks\u00fcdantne aktiivsus on tugevalt seotud pol\u00fcfenoolide sisaldusega. Lisaks anal\u00fc\u00fcsiti veinides sisalduvaid \u00fcksikuid \u00fchendeid. \u2018Zilga\u2019 veinides leiti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rohkem fenoolhappeid ja antots\u00fcaniine, mis annavad veinile punase v\u00e4rvuse. \u2018Solaris\u2019 veinides oli aga seevastu rohkem flavanool\u00fchendeid, sealhulgas katehhiini, mis v\u00f5ib m\u00f5jutada veini maitset ja struktuuri.<\/p>\n

Veinide koostise erisused aastati s\u00f5ltusid ka ilmastikutingimustest. N\u00e4iteks kuivad ja soojad suved suurendasid pol\u00fcfenoolide sisaldust, samas kui vihmasemad ja jahedamad perioodid v\u00e4hendasid seda. Eestis tehtud pikaajalised uuringud n\u00e4itavad, et p\u00e4ikesevalguse ja temperatuuri m\u00f5ju on viinamarjade kvaliteedile oluline ja m\u00f5jutab seega ka veinide aastate vahelist erinevust.<\/p>\n

J\u00e4reldus<\/strong><\/p>\n

L\u00e4htuvalt senisest katset\u00f6\u00f6st soovitame julgelt katsetada erinevaid meetodeid heledatest viinamarjadest veinide valmistamisel. On mitmeid v\u00f5imalusi luua unikaalseid ja aromaatseid valgeid veine, mis k\u00f6idavad ka nende n\u00f5udlike tarbijate maitsemeeli, kes otsivad erilisi ja huvitavaid tooteid.<\/p>\n

Eesti veinimeistrid<\/strong><\/p>\n

Eesti veinimeistrid valmistavad sordist Solaris veine erinevate meetoditega ja seet\u00f5ttu tasub proovida neid k\u00f5iki.<\/p>\n

Eesti vein on \u00e4ge!<\/p>\n

Pikemalt katsest:<\/p>\n

Maante-Kuljus, M.; Karp, K.; R\u00e4tsep, R.; Mainla, L.; Koort, A.; P\u00f5ldma, P.; Kaldm\u00e4e, H.; Moor, U. Polyphenol Composition of Skin-Contact Fermented \u2018Solaris\u2019 and \u2018Zilga\u2019 Wines. Beverages 2024, 10, 59. https:\/\/doi.org\/10.3390\/beverages10030059<\/p>\n<\/div><\/section>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kokkuv\u00f5te teadusartiklist: Kadri Karp. Eesti veinindus on viimase k\u00fcmnendi jooksul kiiresti arenenud, suurendades ka veiniturismi populaarsust. Eesti asub veinitootmise p\u00f5hjapiiril, kus jahe kliima loob unikaalsed tingimused viinapuude kasvatamiseks.<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":298,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-297","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/veinitee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/297","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/veinitee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/veinitee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/veinitee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/veinitee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=297"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/veinitee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/297\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1699,"href":"https:\/\/veinitee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/297\/revisions\/1699"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/veinitee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/298"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/veinitee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=297"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/veinitee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=297"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/veinitee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=297"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}